3.mai hommikul tõusin vara üles, sõin tibake ja asusin rongijaama poole teele. Tee ääres taksot püüdes kohtasin ühte saksa poissi, kes samuti rongijaama tahtis minna ja pakkus, et jagame taksot - mulle sobis. Läksin siin otse rongijaama piletisabasse, koos 15minutilise sabatamisega olin ikka enne 8-t leti ääres. Seal aga teatati mulle, et esimene rong Hangzhousse on 16.09, võtab 4 tundi ja istekohti ei ole. Ostsin selle pileti ära, no mis ma ikka teen. Läksin otsisin rongijaama läheduses ühe varjulisema murulaigu ja istutasin end sinna, lugesin veidi ja saatsin nii tunnikese mööda. Hakkasin aga mõtlema selle peale, et kui rongid nii täis on, siis kuidas hostelitega on - minul olnud hostelite telefoninumbrid miskipärast ei toiminud, nii et Hangzhous mul öömaja valmis ei olnud. Suzhou ja Hangzhou vahel käivad ka bussid - mõtlesin, et äkki oleksin pidanud hoopis nendega proovima. Vanasti käisid mööda kanalit ka paadid - see oleks eriti lahe olnud, aga kanal ei ole Suzhou ja Hangzhou vahel enam täies pikkuses läbitav sellise paadiga, nii et enam ei käi (no ma ei saa aru, miks seda korda ei tehta, saaksid ju hullult raha teenida selle pealt). Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga mõtlesin välja, et ma lähen hoopis otse Shanghaisse, et seal oli öömaja alates 5. maist olemas ja kui kuhugi mujale ei saa, siis äkki Sandra põrandale saaks ööbima. Mõeldud, tehtud. Läksin uuesti piletisabasse ja sain 13.30ks pileti Shanghaisse - seisupilet küll järjekordselt, aga see kord 2tunnine sõit ainult ning läksin ja tagastasin oma pileti Hangzhousse.
Rong jäi küll tiba hiljaks, aga seisma ma seal ei pidanud. Selleks ajaks kui rong Suzhous oli (alustas kuskilt kaugemalt), oli piisavalt inimesi maha läinud, et kõik said istuma. Rong sõitis mingi 10minutit ja siis jäi seisma umbes tunniks ajaks ning peale seda hakkas kimama, nii et Shanghais olime täiesti plaani kohaselt 15.40, varem kui ma Hangzhou poole üldse liikuma oleksin saanud.
Kõigepealt läksin sinna hostelisse, kus mul juba nagunii reserveering oli - neil oli küll mulle vaba tuba pakkuda, aga sellist 400juäänist - no ei tänan. Helistasin nende telefonilt paari teise hostelisse, aga nood olid muidugi täis. Üritasin Sandrale ka sõnumit saata, aga avastasin, et mu raha otsas ja läksin siis kohta otsima, kus ma saaks kas Shanghai telefonikaardi või oma kaarti laadida. Üldiselt peaks kõige odavam telefonikaart maksimum 30 olema, aga mitmes kohas pakuti mulle kõige odavamat kas 60 või 100, ei ole vaja. Lõpuks leidsin suure China Mobile kontori. Ka nemad pakkusid mulle 60t kaarti, aga seletama hakates, mis värk, leidis teenindaja, et ta ilmselt saaks minu kaarti laadida, et mul pole uut kaarti vaja ja saigi laadida, nii et kõik sai korda. Imelik on aga see, et Shanghais ta sai mu kaarti laadida ja ma sain ilusti helistada ja sõnumeid saata, aga näiteks Shandongis, Henanis jmt, mis on Dalianile palju lähemal ei olnud see võimalik.
Sain oma telefoniga korda, saatsin Sandrale sõnumi ja läksin istusin Huangpu jõe äärde ning vaatasin seal päikeseloojangut. Sandra aga ei vastanud, arvasin, et ilmselt tööl. Võtsin oma targa raamatu jälle ette ja valisin järgmise hosteli välja, kuhu helistada. Ja ennäe, neil isegi oli olemas vaba voodi. Tiba kallim küll kui raamatus kirjas, tänu EXPOle, aga ikkagi vastuvõetav hind. Nii et sain endale ikkagi voodi külje alla ja lae pea kohale. Istusin veel veidi ja imetlesin päikeseloojangut. Päike loojunud, asusin hosteli poole teele. Kohale jõudes avastasin, et ma olen ühte armsamasse hostelisse sattunud, et kui minu kinni pandud hostel poleks odavam olnud sellest, siis oleksin ilmselt kogu oma Shanghai ajaks sinna jäänud. Käisin lõpuks ka dushi all, sest no see Suzhou hosteli dush ei olnud mulle vastuvõetav. Kui juba voodisse ronisin, tuli Sandralt lõpuks vastus - oli teine jah tööl olnud ja et kuna nemad elavad EXPO külas kõik, kuhu sissesaamiseks on tööluba vaja, siis ei saa ta mind kuidagi kuhugi mahutada, aga kuna ma juba leidsin koha, siis polnudki enam vahet ju.
Shanghai pildid: http://nagi.ee/photos/Alendreia/sets/264597/
0 kommentaari:
Postitage kommentaar