Panjin

Kolmapäeval peale tunde võttis meie kontor koolis minuga ühendust ja ütles, et mind on valitud mingile reisile kuskile linna meie provintsis veidi põhja pool. Ruumis oli ka üks õpetaja, kes sealt linnast pärit ja ütles, et on väga huvitav koht ja tuleks kindlasti minna kui võimalus antakse. Kunagi keegi rääkis ka, et kui siin kool korraldab mingeid väljasõite, siis alati tasub minna, et pidid väga huvitavad olema, nii et ma siis otsustasin minna. Reis pidi algama juba neljapäeval. Kindlustasin endale HSK loengute konspektid, sealt puudumine ei ole just väga hea. Õhtul HSK loengu ajal tuli see kontori õpetaja Kang Bin mulle ajakava tooma. Hiljem, kui ma teda juhuslikult koridoris nägin, siis tuli ütlema, et ajah, võiks seal veidi Eesti keskkonnakaitsest rääkida, et väike seminarilaadne asi on. Too õhtu oli meil ka veel oma klassiga sööming ja siis ma küsisin oma klassijuhatajalt, et mis ta sellest kohast teab ning tuli välja, et ta ka sealt pärit.

Neljapäeval peale kooli asusime siis rongiga sinna teele, meid oli 9: 6 venelasest magistranti, 1 uzbekistanlasest bakalaureusetudeng ja mina, + see Kang Bin. Mille põhjal nad mind sinna valisid, on küll suht arusaamatu mulle. Kang Bin palus ühel vene neiul endalr veidi hiina keelt õpetada, aga üldiselt ta vaeseke ei saanud enamus meie jutust aru, kuna me kogu aeg venekeeles suhtlesime. Seltskond oli tegelikult väga tore.
Sõitsime rongiga 4,5 tundi, saime kohale ja siis viidi meid kohalike korraldajate poolt õhtust sööma. Mingi ilmselgelt väga kallis koht oli: väga uhke nägi välja ja meile räägiti, et kõik toit on seal mahepõllunduse ja ilma hormoonkasvatatud loomade produktid (Hiinas enamus sigu ja kanu jmt kasvatatakse mõne kuuga täiskasvu nt). Toit oli tegelikult väga hea, aga seal oli mingi suur hunnik igast tähtsaid hiinlasi ka kohal, nii et konkreetselt iga minuti pausi järel tehti väga pikki tooste, nii et süüa ei saanudki normaalselt. Igast huvitavaid asju oli seal ja üldse kõigil toidukordadel, ma hiljem panen pildid üles. Seal aga arutati, et palju inimesi see homse konverentsi saal inimesi mahutab - no 400 peaks mahtuma ära, et palju me tudengeid sisse laseme jmt... - et väike seminar jah?
Peale sööki viidi meid selle korraldava tehnikumi välismaalaste ühikasse, kus selgus, et mina ja üks magistrantitest, Sasha, peame seal konverentsil kõigi ees ettekandeid tegema - Sasha läks väga närvi selle peale ja no arvestades, kui väga ma "armastan" rahva ees rääkimist, siis ega minagi väga õnnelik ei olnud selle üle ja ma ikka üldse ei saanud aru, et kui on olemas inimesed, kes minust palju paremini hiina keelt oskavad, siis miks mina seda ettekannet teen seal. Õnneks olin aga kolmapäevaõhtul piisavalt ette valmistanud end, et väga hull ei tohiks olla.
Õhtul läksime veel kampusel olevasse poodi - siseseneda tuli sinna aknast :P, väga kummaline koht igatahes.

Reedel tõusime jube vara, sõime hommikust ja 8ks läksime selle tehnikumi direktoriga kohtuma. Et tehnikum olla selle meie Daliani kooli vilistlaste poolt asutatud ja seetõttu olla väga tihedad sidemed kahe kooli vahel.
Peale seda läksime mingite inglise keele õppurite tundi. Teise kursuse tudengid oli, kellel iga päev vähemalt 6h inglise keelt, aga nende keeletase oli täiesti masendav, ka minu hiina keel palju parem. Eeldatavasti kõik inglise keelega keskkoolis alustanud. See tund oli sihuke väga kummaline. Üks kahest klassis olevast poisist küsis ka mult, et kuidas mul nii ilus valge nahk on - kusjuures mul just hea meel, et ma veidi tooni endale peale saanud olen :P.
Peale seda läksime algklassiõpetajate tundi, see oli palju toredam. Nad olid väga lõbusad ja sõbralikud, aga tsirkuseahvi tunne oli küll väga hul - sina olid keset ringi ja nemad küsisid küsimusi, kusjuures kordusid kommentaarid minu valge naha üle. Vahepeal mingi kalligraaf käis ja tegi ühe maali. Päris kena oli. Peale seda lõuna.

14st hakkas see konverents. Kuna mulle öeldi pisike seminar ja sportlikud riided, siis ega mul midagi väga viisakat kaasas ei olnud. Õnneks oli mu toakaaslasel Dashal kaks korralikku pluusi kaasas ja me ka täiesti ühes suuruses. Meid Sashaga pandi esimesse ritta istuma. Tuli välja et asja teemaks oli tegelt rohkem küll säästvad eluviisid, aga olin paar lauset lisanud oma ettekandele, et mainisin ka seda. Kõigi hiinlaste ettekanded olid küll ühesugused - et tuled tuleks toast lahkudes kustutada, vett ei tohiks liigselt joosta lasta jmt. Ma arvan, et ei läinud meil seal üldse hullusti. 5ni venitas selle asja ära. Siis kukuti meid jälle toitma - kindlasti võtsime kõik selle reisiga juurde.
Õhtul sõidutati meid kesklinna, et veidi linna vaadata, aga kuna seal absoluutselt midagi vaadata ei olnud, siis ostsime veidi õlut ja tagasi ühikasse, ksu istusime ja jutustasime kõik koos.

Laupäeval lasti meil veidi kauem magada. Peale hommikusööki viidi meid mingisse kalligraafia ajalooga seotud kohta, ei saanudki aru mis värk täpselt, aga igatahes oli seal hästi palju kivisse raiutud kuulsaif kalligraafiatöid. Veel räägiti meile ja me ka nägime, kuidas terve linn on naftapumpi täis. Sellele vaatamata on see linn ilmselt kõige hullem urgas, mida ma siiani näinud olen. Ja see naftapuurimine ja suur looduskaitsmine, mille koha pealt see linna Hiina esimene peaks olema...
Peale lõunasööki, mis oli väga lahedas kohas, viidi siis kohta, kus Panjini kuulsaks teeb (peale selle, et Panjini riis kõige parem peaks olema st) - Liao jõe (mis pidi Hiina pikkuselt 3. olema ja kust meie provints oma nime on saanud) deltassse, kus on väidetavalt pindalalt maailma suurim soo - tohutult palju pilliroogu. Siis rannal on mingi adru või ka roo sugulane või ma ei saanudki aru mis, aga punane igatahes ja kuskil mujal ei pidanud sellist asja olema. Noooh ok, kena oli, aga padukas oli ka ja üldse maeitea - ise küll kunagi sinna ei läheks, jubekallis pilet on ka.
Kuna Panjinis absoluutselt midagi teha polnud ja vihma sadas ka, siis otsustasime filmi vaadata. Dashal oli nimelt läpakas, kus filme ka peal, kaasas. Kõik tema filmid olid aga vene keeles. Alguses õpetaja tahtis ka koos meiega vaadata, aga peale 15 minutit vene keelt, ta loobus. Film, mida vaatasime oli "Jacket" - soovitan. Õnneks poisid olid nagunii mitte otsustanud filmi mitte vaadata, et ta ei pidanud vähemalt üksi istuma.

Tänase hommikusöögi ajal küsisin ma vähemalt kolmandat korda, et kas piletid on siis ostetud, kuna alles laupäevaõhtul arutati, et millaks osta ja see ei tõota kunagi head - jah, jah kõik on ostetud, kõik on korras. Peale hommikusööki läksime kohaliku keskkonnakaitsega tegelevasse organisatsiooni ja pärast mingisse parki, mida meile enne kirjeldadi kui meie rahvusparki/ürgorgu vmt, aga no ei, see oli ikka rohkem nagu lihtsalt kena park, väga kena oli ta küll tõepoolest. Olime leppinud, et tuleme 2se bussiga tagasi, nii et kui alles veidi enne 12-t sealt pargist minema saime, siis oli juba päris kiire. Bussis pargist lõunasöögi poole sõites selgus aga, et sellele 2sele bussile pileteid enam ei ole. Mis sellest sai, et piletid on juba ostetud? Siis hakati juba rääkima esmaspäeval tagasi tulemisest, mis kohe mittekellelegi ei meeldinud. Lõpuks leiti variant, et meid sõidutakse selle tehnikumi bussiga kuskil tunnikaugusel asuvasse linna ja sealt 4.40 bussi peale Daliani. Õnneks see kõik toimis ja lõpuks saime veidi enne 8t 6e asemel Daliani. Kõigil oli väga hea meel Dalianis tagasi olla ja Dalian tundub praegu nii kena ja huvitav linn :P.

http://nagi.ee/photos/Alendreia/sets/267251/