Suzhou

1. mail sõitsime siis kenasti bussiga Nanjingist Suzhou poole. Tohutute masside tõttu käis bussi peale saamine elava järje korra alusel - kellaaeg ostetud piletil ei omanud mingit tähtsust. Bussi peale saime aga koos eelmises postituses mainitud sakslasega kenasti ja asusime umbes sellel ajal isegi teele, kui oli kellaaeg minu piletil. Meie teepool oli kuni Suzhouni üpris tühi, aga kuskil 15km enne Suzhoud hakkas pihta vastassuunas olev ummik - kokku vist 20km lihtsalt seisvaid masinaid. Hiinlastel oli 3 päeva püha: 1 päeva veedavad ummikus, 1 puhkavad ja 1 päeva veedavad veel ummikus? Kui linna sisse saime, siis silla peal umbes 500m enne bussijaama bussijuht loobus ja kamandas kõik bussist välja, edasi enam liikuda ei andnud. Selle suure rahvamassi tõttu oli aga takso leidmine üks suhteliselt lootusetu üritus ja hakkasime vaikselt kesklinna poole jalutama. Mul polnud väga häda, aga sakslasel oli ikka väga tohutu kott seljas. Lõpuks püüdsime ühe rikša, mis oli küll päris kallis, aga ta pidi suurt kasvu sakslase ja tolle koti pärast ka üpris palju vaeva nägema selle raha jaoks.

Sakslane oli 30.aprillil helistanud samadesse kohtadesse, kuhu mina 28. aprillil ja kohe esimeses endale voodi saanud. Läksime koos sinna hostelisse, mina lootes, et neil on veel mõni voodi vabanenud - aga kohe mitte ei olnud. Helistasin siis sealt veel mitu Suzhous asuvat noortehosteli läbi. No olgu, käin siis mööda tänavaid ja otsin hiinlastele mõeldud kohti taga. Kui sealt hostelist lahkuma hakkan hakkab end välja registreerima see Taani neiu, kes esimesel ööl Nanjingis minuga ühes toas oli. Ilm oli tol päeval tõsiselt palav, nii et tegelesin edukalt sulamisega. Mingi andsin alla, astusin sisse ühte kingapoodi ja ostsin omale odavad suvised kingad - no alpi 3-d ei ole 30+ ilmaga kõige sobivamad jalanõud just. Käisin tee peal läbi mõnedki hotellid ja muud taolised asutused. Ühes kohas isegi oli vaba tuba, mida mulle 150 juääniga pakuti. Jätsin selle koha meelde ja läksin edasi. Lõpuks jõudsin ühte suurde hotelli, mida ka LPs mainitakse ja sain oma 80juäänise toa kätte. Lebasin veidi ja jahtusin maha, sest keemisoht oli täitsa olemas.

Suzhou on Hiina klassikalise aia ja siidi kodukoht. Siiditee aegadel oli Shanghai mingi küla, mida hüüti "väikseks Suzhouks". Suzhoust läheb läbi suur kanal, mis ühendab Kollast ja Pikka jõge (Huanghe ja Jiangzi), üldse on kogu linn kanaleid täis. Suzhoud kutsutakse ka Aasia Veneetsiaks. Tõesti on väga meeldiv linnake.

Veidi maha jahtunud läksin linna peale jalutama niisama ja külastasin ka Blue Wave pavilioni, millel muidugi oli uhke aeg küljes. Tänava kõrval, kus mu hotell asub, oli ka üks kanal. Õhtul istusin lihtsalt selle kanali kaldal, sõin jäätist ja nautisin kena õhtut. Muu hulgas nägin, kuidas kanali kohalt olevalt rõdult oma pesuvesi kanalisse visati. Mnjah, kanalid on kenad küll, aga näpuga seda vett puutuda küll ei tahaks.

Pühapäeval kavatsesin muuseumid ette võtta, kuid kõigepealt tahtsin osta oma pileti Suzhoust Hangzhousse. Istusin taksosse ja palusin end kesklinnas olevasse piletikeskusesse viia - taksojuht aga teatas mulle, et see on kinni pandud. Rongijaama hullusesse ei olnud mul mingit soovi minna. Mõtlesin siis, et vaatan igaks juhuks hiljem selle piletikeskuse oma silmaga üle, aga too hetk lasin end Suzhou muuseumisse viia. Suzhou muuseum on tegelikult Hiina aia ajaloo muuseum. Jõudsin muuseumi juurde 10 minutit enne avamist ja leidsin värava tagant kilomeetrise või isegi pikema saba - eino tänan väga. Leidsin, et seda ajalugu võin ma lugeda ka ja neid aedu näen ma nagunii, nii et ei jäänud sinna passima vaid hakkasin hoopis siidimuuseumi poole jalutama. Siidimuuseum oli väga lahe! ja täiesti tühi. Seal on juttu siidi ajaloost ja siis demonstreeritud erinevaid siidiusse ja kookoneid ja kuidas siidi töödeldakse ja kangast kootakse ja kõike muud taolist. Siis oli seal ka muidugi tohutu muuseumipood, kus müüdi siidist asju. Pood iseenesest oli päääris kallis (muuseumipoodides ei kaubelda), aga siidniit oli peaaegu kaks korda odavam kui see, mis ma lõpuks Pekingi siiditurul välja olin kaubelnud - ehk siis maksin ma Pekingist a la 3kordse hinna? Ei suutnud vastu panna ja ostsin veel veidi seda niiti, aga ka neil ei olnud üldse seda õiget punast, mida mul vaja on. Siidimuuseum asus Põhja Torni pagoodi kõrval, kuhu otsa ma järgmiseks ronisin. Pagoodi kõrval oli aga imearmas aed väikese tiigiga. Tiigis ja tema äärtel sebisid ringi kilpkonnad, konnad ja pardid (vt pilte).
Käisin söömas ja tagasi südalinna. Mööda sellest piletiputkast, millest polnud enam tõepoolest jälgegi järel ja taoistlikusse Müstika templisse. Tempel oli ka täitsa lahe. Üpris lahe oli vaadata ka seltkonda vanemaid naisterahvaid, kes paistsid olema riietatud mingitesse rahvuslikesse rõivastesse, aga han-rõivad need kindlasti polnud. Kui Hiina templites näeb üpris palju koogutavaid ja viirukiga vehkivaid tegelasi, sees need prouad tundusid asja ikka tunduvalt tõsisemalt võtma kui enamus seltskonda. Templi eest bazaarilt ostsin veel kingitusi Eestisse ja sain jälle selgeks kui palju ma siidsallide eest Pekingis üle olin maksnud. No olgu, enamus Hiina siidi tuleb Suzhoust, aga ikkagi. Õhtul jalutan veel lihstalt ringi ja naudin kena suveõhtut, 3. mai hommikul plaan edasi Hangzhousse minna...

Suzhou pildid: http://nagi.ee/photos/Alendreia/sets/264041/