teisipäev, 6. juuli 2010

Nääh, poldki viimane

* Mul on sellest postipakindusest ikka väga kõrini - ma pean Eestis ka hakkama oma raamatute eest maksma - nad jõudsid juba nädala eest kohale, kiiresti käis see.
* Pühapäeval käisime seltskonnaga "Tädi" juures oma viimast ühist sööki söömas: Ira, Viola ja Alina läksid Shanghai-Suzhou-Hangzhou reisile ja tagasi jõuavad alles siis kui mina ja enamus siin veel olijatest juba läinud on. Selliseid kohti nagu see söögikoht hakkan ma küll igatsema ja seda seltskonda ka. (pildid)
* Ma sain oma überkotikese valmis :D - pildid tulevad millalgi hiljem.


Ma juba sellest maireisist peale tahan kirjutada Hiina metroodest, aga kogu aeg unustan:
üldiselt kui linnas on olemas metroo, siis see on kõige mõistlikum vahend ringi liiklemiseks. Daliani nad hakkasid see aasta ehitama, 2012ks peaks valmis saama. Linnades, kus ma käisin oli Pekingis, Shanghais ja Nanjingis metroo olemas.
Pekingi metroo on kõige lihtsam ja arusaadavam ja kõik on nii hiina keeles kui ka inglise keeles kirjas. Igal metroopeatusel on 4 väljapääsu, mis on ilmakaarte (kirre-kagu-edel-loe) järgi tähistatud, väga lihtne ja loogiline.
Nanjingi metroosüsteemi, mida tegelikult ka alles rajatakse, teeb keeruliseks see, et on erinevad hinnad ja need masinad, mis peaks sulle ütlema, palju sinu reis peaks maksma, ei taha väga hästi toimida. Väga huvitav oli seal aga see, et oodates rongi teadustati valjuhääldist, milline osa rongist jube täis on vmt, et nt rong on keskelt jube täis, minge otsepoolsete uste juurde.
Shanghai metroo on kallim on Pekingi oma ja seal on ka erinevad summad, aga need masinad töötavad paremini kui Nanjingi omad. Mis Shanghai metroo juures hulluks ajab, on see, et igal peatusel on 20 või isegi rohkem väljapääsu ja väga paljud neist asuvad kuskil maaaluste kaubanduskeskuste keskel, et neid väljapääse leida on üpris keeruline - mitte kohalikul seda õiget väljapääsu leida on hoopis võimatu.

0 kommentaari: